1. klassi laternate meisterdamine ja laternamatk
Kullamaa Keskkooli 1. klassi õpilased ja vanemad kohtusid koolis 22. novembri õhtul, et koos meisterdada laternaid. Kohal oli enamik lapsi, lapsevanemaid, meisterdama olid tulnud ka mõned väikevennad. Valmisid värvilised, siidipaberitükikestega kaunistatud laternad.
Nädala pärast, 29. novembri hommikul segasime klassis lastega valmis kardemonimaitselise pärmitaigna ja küpsetasime kaneelirulle, et neid õhtul matkale kaasa võtta. Abiks oli ema Liina. Kooli kokatädid Heli ja Erika ulatasid oma abikäe või sulatamisel ja saiakeste ahjupanemisel. Õhtu saabudes läksime koos vanematega kooli juurest laternamatkale Kullamaa järve äärde. Liikusime oma väikeste värviliste laternatega läbi pimeda metsa ja pimedus ei olnudki enam nii pime, sest lumi helkis laternavalgusele vastu. Mõned küünlad laternates kustusid, sest kõndijal oli hoogne samm, aga vanemate abiga sai laternatuli taas läidetud ja võisime matka jätkata. Kõige ees käis isa Mart, tema valgus oli kõige suurem, ta teadis metsa ja selle radu. Metsas olid ka mõned salapärased liikumised, mis lisasid põnevust ja seiklust. Nimelt paar suuremat venda mängisid metsloomi, põhiliselt põtrasid. Pimeduses tundusid nad eriti suurte ja hirmutavatena, kuid pigem oli see hirmujudin mõnus ja lõbutekitav ning selle mänguga mindi kaasa. Järve ääres ootas meid lõke, mille oli süüdanud vanaisa Aksel.
1. klass laulis laternalaulu:
" Koos laternaga ma lähen
ja latern on minuga koos,
seal üleval säravad tähed,
all silmad säramas on!
Kukk kiremas, kass näugumas,
rabimmel-rabammel-rabumm!" ...
Kui kaneelirullid söödud ja lõke vaadatud, toimus lastel veel suurem tagaajamine ja metsas mürgeldamine. Vaikust võisime vaid soovida ja sellest unistada. Tagasitee kulges kiiremini ja kuigi pimedas leidus kindakaotajaid, oli imekombel ka nende leidjaid. Rõõm oli kooli juures tagasi olla, sest oli möödunud armas õhtu.
