1. Millal alustasid tööd Kullamaa Keskkoolis?
Päris Kullamaa koolimajas 2003, aga see oli sujuv tulek, sest juba septembrist 2000 olin Kullamaa kooli hingekirjas, kuna minu eelmine kool, Liivi Algkool, liideti Kullamaa kooliga.
2. Mis Sulle õpetajatöö juures kõige rohkem meeldib?
Tegelikult mulle meeldib vist kõik, mis õpetajatöös on (ma ei pea silmas seda, mida aastatega on õpetajatööle juurde poogitud): õppimine ja õpetamine, noorte inimestega suhtlemine ja maailmaasjade üle arutlemine, et iga päev on eelmistest erinev. See ei tähenda muidugi, et poleks eksimisi ja ebaõnnestumisi, aga nendest saab õppida ja järgmisel korral teisiti teha.
3. Kui Sa poleks õpetaja, siis kellena sa töötaksid?
Kellena täpselt, ei oska öelda, aga arvan, et see oleks amet, kus saab inimestega suhelda, neile kuidagi abiks olla nii nõu kui ka jõuga. Olen proovinud müüjaametit ja mulle meeldis, kuid praegu vist enam ei tahaks – väikeste maapoodide hubasus on kadunud. Muidugi ajakirjanik võiks olla. Aga mine tea, võib-olla oleksin hoopis… näiteks pottsepp ja teeksin ilusaid kaminaid ja ahjusid.
4. Millega tegeled väljaspool koolimaja?
Aktiivne seltsielu elaja ma pole, pigem nokitsen omaette, loen, vaatan väärtfilme, toimetan kodu ümbruses. Meeldib kududa, aga aega napib.
5. Mis paneb Sul silma särama?
Kõik, mis õnnestub. Koolitöös see, kui saan aru, et minu pakutu on vastu võetud, sellest targemaks saadud, et olen kuidagi kellelegi abiks saanud olla. Eriline tunne on siis, kui õpilastega mõne elulise teema üle arutlemise järel on mõni öelnud, et neile pole keegi enne sellest rääkinud. Arvan, et silmade särama panemiseks ei peagi tegema midagi suurt, teinekord piisab paarist sõnastki. Aga üldiselt on löönud silm särama alati siis, kui „astusin lihtsate asjade juurde, / toetusin lihtsale heale“ (Debora Vaarandilt laenatud read).
6. Miks on Kullamaa Keskkool hea kool?
Sest see on piisavalt suur ja samas piisavalt väike, et kõik kõiki tunneksid ja teaksid. Ja et siin on palju sõbralikke ja sooja südamega inimesi.
7. Mida haridussüsteemis muudaksid?
Ma ei tea täpselt, mis muudatused need olema peaksid, aga midagi sellist on ehk vaja, mis tooks õpetajaid kooli ega peletaks sealt ainult mõne aasta töötanuid eemale. Mulle meeldis õppejõu ja õpetaja Rea Rausi artikkel „Kuidas ja mida mõtleme koole kinni pannes?“ 12. märtsi Õpetajate Lehes, kus ta muuhulgas kirjutab: „Meile meeldib pidevalt reformida haridussüsteemi, täna nii, homme naa ja ülehomme tagasi tänasesse.“ Ehk ongi neid reforme juba liiga palju? Tahaks ütelda, et laske õpetajatel õpetada ja õpilastel õppida. Kui midagi muuta, siis võib-olla bürokraatia välja juurida.
8. Sinu unistuste kool ....
… on kool, kuhu kõik tulevad rõõmuga.
